Kalendris on eilne, tänane ja homne üksteisest eraldi, kuid inimese elus ei ole minevikul, olevikul ja tulevikul vahet.
lk 104
Enesekindluse lõhe vol 3
Enese aktsepteerimine, eneseteadlikkus ja enese motiveerimine on kõik palju tähtsamad kui enesehinnang.
lk 121
Pane paika oma piirid vol 3
Inimesed ei tea, mida sa tahad. Sinu asi on neile seda öelda. Selgus päästab suhteid.
lk 15
Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs vol 8
Ma kartsin elada, kartsin elu, mis võis lihtsalt ühel hetkel ilma igasuguse hoiatuseta otsa saada.
lk 79
Enesekindluse lõhe vol 2
Kas olete märganud, kuidas tal [sinu mõistusel] on alati midagi öelda? Alati on tal varuks mingi arvamus, idee, ennustus, hinnang, kriitika, võrdlus või kaebus. /…/ Saated [need] ei lakka isegi siis, kui me magame.
lk 106
Pane paika oma piirid vol 2
Ja see on kõige suurem põhjus, miks inimesed piire ei sea: nad kardavad, et keegi nende peale pahaseks saab.
lk 13
Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs vol 7
Ja on ka selliseid nelja-viiekümnendates kodutuid, kes on lõputult töökohti vahetanud, kuid oma soovidele vastavat pole tänaseni leidnud, ja kuigi nad on nüüdseks igasuguse julguse kaotanud ja justkui omaenese tühjaks kestaks muutunud, kannavad nad siiamaani iga päev ülikonda.
lk 53
Viimane lusikas vol 7
Ju siis on nõnda, et iseenda lahkunud jäävad ikkagi valuks. Ajaga muutuvad haavad lihtsalt kuidagi kalliks. Armid. Mida sügavamad kunagi olnud, seda rohkem need pärast paranemist on esile kerkinud ja puudutades puudutavad alati ka midagi hinges. Magus valu headest mälestustest.
lk 111
Tundub, et see on armastus vol 1
Enesekindluse lõhe vol 1
Tōkyō Ueno jaama pargipoolne väljapääs vol 6
Päevatööl käimine pole nii lihtne, et seda veel üksnes enese joogi ja toidu nimel teha, kui on kadunud kohustus teenida raha naise jaoks, laste jaoks, ema jaoks, isa jaoks, nooremate õdede-vendade jaoks.
lk 53
Viimane lusikas vol 6
Ei taha sugugi kuri olla Sakala kõrgustiku suhtes, aga päike on sellele Eestimaa lapikesele teistmoodi paistnud ja sealsed inimesed on lihtsalt hakkajamad – söakad, tugevad. … Sest tööd nad ei karda. Vastupidi – pelgavad ja põlgavad molutajaid. … Ei mulk teeb kõik kuke ja koiduga ja ainult Issand Jumal ise teab, kuidas küll sealkandis üldse kunst või kirjandus nõnda au sisse sai tõusta, aga ju tehti sedagi ühegi järelandmiseta. Kes teab, ehk tänu nendele eestlane üldse veel eestlane ongi.
lk 95
Maapealne taevas vol 1
Ta hakkas jalutama. Ta ajas ennast püsti. Ja tasapisi tui elu tema sisse tagasi. Aga mitte sama elu, vaid uus.
Ja selle elu üle oli ta uhke. Mitte sellepärast, et see oleks eriti ekstravagantne olnud, vaid sellepärast, et ta ehitas selle ise üles.
lk 53
