Nõu
Kui kõik
tänase päeva hea
on tehtud
ja kui kõik
tänase päeva kuri
on tehtud
siis lihtsalt istu
ja ole vaikusele
seltsiks.
lk 95
Kui kõik
tänase päeva hea
on tehtud
ja kui kõik
tänase päeva kuri
on tehtud
siis lihtsalt istu
ja ole vaikusele
seltsiks.
lk 95
Sean viksilt valmis terekäe
ja lipsu kaela ümber seon,
sest kaugeid külalisi teel
ma juba siiapoole näen:
“No tere Hirm ja Igavus siis,
tere Uneluski, Arm,
ning tere Rõõm ja tere Surm—
oi, tere Sõge Meeleke!”
Küll ruum on napp
ja lahjad road,
hää on et siiski tulite.
lk 9
Teadusmaailm on üllatavalt vähe uurinud nutmise ravivaid omadusi./…/ Mõne uurija arvates on vesistamine organismi viis väljutada üleliigseid hormoone ja seetõttu on nutul puhastav toime.
lk 119–120
Sisu, teine Soome eripära, on oma paremates avaldumisvormides sitkus ja järelandmatus. Aga sisu‘l on ka tume külg. Valesti kasutatuna põletab see oma kasutaja läbi, kui too on sinisilmselt uskunud eelkäivate põlvkondad liialdatud kangelaslugusid sellest, kuidas nad ehitasid ise endale majad, viimistlesid diplomitöid ja kasvatasid lapsi, samal ajal hunte eemale peletades ja Talvesõjas Punaarmee horde nottides.
lk 24–25
… loovus on võime panna kokku kaks või enam asja, mis esmapilgul omavahel ühendatud ei ole.
lk 26
Juba Aristoteles on selle üle pead murdnud, et miks kõik väljapaistvad filosoofid, poliitikud, luuletajad ja kunstnikud on loomu poolest “melanhoolikud”. Paljud filosoofid ja psühholoogid on väitnud, et depressioon ja ärevus on igasuguse loomingulise protsessi lahutamatud ja hädavajalikud komponendid.
lk 145—146
Olin lineaarne mõtleja, ja zeni järgi on lineaarne mõtlemine vaid soovmõtlemine, üks paljudest asjadest, mis meid õnnetuina hoiavad. Reaalsus on mittelineaarne, ülteb zen. Ei ole tulevikku ega minevikku. Kõik, mis on, on praegu.
lk 35
Ja siis jõudis mulle esmakordselt tõeliselt teadvusesse, et me ei meeldi mitte igaühele siin ilmas, mitte kõik ei akstepteeri meid, ja sageli heidetakse meid kõrvale hetkel, mil on eriti suur vajadus olla kaasatud.
lk 29
lk 21-22
Ega’s võõrastes elamistes ringituiskamine ei ole lihtne tegevus—sinna läheb ikka hulk närve ja energiat.
lk 34
aeg
vanaisa talu
oli kõige suurem kogu vallas
vanaisa suu
terves maakonnas
kuulu järgi kiitis ta
kõrtsis
kus mujal
tema hobused on kõige kiiremad
naine kõige ilusam
lärmaks ja lihtne mees
minu vanaisa
kogu liblikaid
eriskummalisi
kirevaid
eriilmelisi
võõrvõim
kogus vanaisasid
nende kodusid elutöid
unistusi
naine ja lapsed
tassisid vanaisa liblikaid
suurte klaaskappidega
ühest kitikusest teise
ulualusest räästa alla
ilukirjusust täis kapid
lärmakad ja rõõmsad
kitsa katuse all
pimedais esikuid
kõigepealt kadusid värvid
siis pudenesid liblikad tolmuks
lk 94—95