Jõeäärne õueaiamaa!
lk 221
Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 4
Pea on evolutsioonis üldse märksa hilisem leiutis kui süda ja on arengulooliselt üsna kapriisne moodustis. Tundub, et pea ja keha ajavad maa peal veidi erinevaid asju. Meie kehad on alati kohal, kuid pead hulguvad lakkamatult ringi.
lk 206
Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 3
Tõenäoliselt suudaks inimene enamiku probleeme “surnuks joosta” umbes samasugusel viisil, nagu meie Aafrika suguvennad jooksevad hingetuks antiloobi. Asi on selles, et suurem osa probleemidest on inimese jaoks pea alati mingisuguse kehalise väljundiga, need annavad märku halva enesetunde, ärevuse, pingena. Probleem on kehaline tunne. Siin on ühtlasi ka vastus, kus peitub lahendus. Mõtlemine ei saa probleemi lahendada, probleemi lahendamine tuleb üle viia keha osakonda. Keha üle on inimesel võimu, mõtlemise üle üldiselt mitte: midagi tuleb sellisel juhul teha oma kehaga. Üks võimalus on probleem surnuks joosta, surnuks koristada, surnuks riisuda. Maatööd tegev inimene koputab harva psühhiaatri uksele.
lk 205—206
Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 2
Keha jaoks ei ole üldse oluline, kuhu me läeme ja kust me tuleme või mis on keha “mõte”. Keha küsib hoopis teistsuguseid küsimusi, keha jaoks on oluline mängulisus, tervis ja erksus, teatud särts ja valmisolek.
lk 201
Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 1
Usun, et eestlane võiks oma ilmavaadet aeg-ajalt kalibreerida järgmise mõtte kaudu: maailmas on palju inimesi, kes on käinud Pariisis, kuid väga vähe neid, kes on käinud seenel.
lk 17
Paradiis vol 8
Ja ega ma ei öelnud neile, et mõnikord võib õnnistus paista nagu needus, sest ta on nii imelik, ja see, mis tundub kõige suurema õnnena, osutuda selliseks jamaks, et sellest alles annab välja rabeleda.
lk 166
Paradiis vol 7
Alati tasub enda oma hoida. Kui miski või keegi Sulle on omaks saanud, hoia teda, räägitagu, mis tahes või mõtle ise mis tahes. See võib olla imelik kõigi teiste silmis, aga Sinule on see Sinu hea osa ja parem hoia seda.
lk 166
Paradiis vol 6
Me oleme lihtsalt kannatamatuks muutunud. Ja see teebki elu raskeks. Samuti kui mugavused. Mis peaksid tegema meid vabaks, aga ma vaatan, et miski ei orjasta rohkem kui mugavused.
lk 127
Paradiis vol 5
Ma pole muutunud, aga ma olen rohkem õppinud olema see, mis ma olen ja ega sellel pole lõpuks ju niiväga vigagi. Tegelikult on päris naljaks.
lk 65
Paradiis vol 4
Noor inimene on oma eluga vahel nii oskamatu, et sest ta tahab ikka elada nagu elatakse ja otsib eeskujusid ja otsib iseennast, aga ei märka, et see ise käib tal kogu aeg kaasas.
lk 60
Paradiis vol 3
Sest sel ajal tuli just ka vabadus ja me keegi ei teadnud, mida see õieti tähendab. Nüüd me teame, et vana vabadus vahetati uue vastu ja vana orjus asendati uuega, nagu ikka vahel juhtub. Aga kui uus pole veel päriselt tulnud ega vana veel päriselt läinud, siis on tõesti päris vaba aeg.
lk 53
Paradiis vol 2
Raadio ja ajalehed on sama igavad kui aastal 1987. Põhiselt nad valetavad või räägivad tühjast ja tähjast ja elule tuleb mujalt vastuseid otsida, nagu siiski.
lk 19
Paradiis vol 1
Aga küllap Sa seda ükskord näed, kui sa näed, et mõni asi ongi läinud täpselt nii, nagu Sa tahtsid, kuigi nii, nagu Sa uneski näha ei osanud.
lk 10
Kust tulevad head ideed vol 8
Tema uuringutest selgub paradoksaalne tõde innovatsiooni kohta: head ideed tekivad palju tõenäolisemalt keskkondades, kus leidub teatud koguses müra ja vigu.
lk 160
Kust tulevad head ideed vol 7
Teine analoogiajastu mehhanism, mis õnneliku juhuse tekkele kaasa aitab, puudutab paberajalehe füüsilisi piiranguid: need sunnivad teid mööduma osavalt koostatud lugudest paljudel eri teemadel, enne kui saate lahti lüüa just selle rubriigi, mis teie praegust huvide ja teadmistega kõige paremini haakub.
lk 134
