Mis on praegu hästi? Mis võiks olla paremini?
lk 201
Retros võiks avada toimunut eri aspektide kaudu, mis ideaalis katavad kogu tööalase teemadespektri: projekt ja sellega seondu, protsess ja töökorraldus, töövahendid, oskused, vajadused, inimesed, koostöö jm. Lisaks tagasivaatele on teiseks oluliseks ülesandeks leppida kokku, mida ja kuidas edaspidi teisiti tehakse, et päevavalgele tulnud probleemid laheneks.
lk 201
Meil on inimestena õigus teha enda jaoks parimaid valikuid ning mitte ükski teistele antud lubadus ei kaalu üle isiklikku heaolu, tervist ja soovi teha endale meelepärast tööd
lk 199
Kes on muudatuse sposnor? Kuidas saab muudatuse juht mandaadi oma töö tegemiseks? Milliseid rolle muudatuse juht veel täidab? Kas projektijuht täidab ka muudatuse juhi rolli? Kas kõige vajamineva jaoks on reaalselt aega , oskusi ja võimalust? Kuidas on muudatus ja projektijuhtimine omavahel seotud? Kuidas tagada sünkroonis minek ühe eesmärgi poole? Kas sponsor on mõistnud, mis on tema roll, ja kas tal on piisavamalt võimalusi taksitused teelt eemaldada? Milliseid teadmisi, oskusi, rolle ja inimesi on muudatuse tegemiseks vaja ? Kuidas kaasata vajalikud inimesed, millised on võimalused? Millised suurusjärgus on mõjutatud rollide/inimeste arv? Milliseid ressursse on vaja muudatuse läbiviimiseks? Kas muudatuseks vajalik aeg ja raha on piisavad ning skoop arusaadav?
lk 157-160
Milline näeb välja unistus edukast lõpptulemusest? Kuidas seda unistust eesmärgina sõnastada ja mõõta? Milliseid peamisi eesmärke on vaja püüda? Kuidas teame, et projekti eesmärgid on täitnud ja oleme liikunud vanast olekust uude? Milline on minimaalne tulemus millega saame rahul olla? Mis saab siis, kui tulemus ei ole ootuspärane?
lk 154-155
Mis probleemi me lahendame? Kus me täna oleme ja mis on puudu? Miks me seda muudatust soovime? Miks just praegu? Mis saab siis, kui me muudatusi praegu ei tee? Mis kasu sellest muudatusest saavad kliendid/partnerid/töötajad? Milleks see muudatus veel hea on?
lk 150-151
Kui küsimustele “Millist probleemi me lahendame?” ja “Miks meile see muudatus vajalik on?” ei ole selget vastust, siis pole ka ilmselt vajadust muudatuse järele.
lk 149
Interpersonaalse oskused, mida ma edaspidi nimetan inimeseks olemise oskusteks, on aga need, mida eriti võimekad liidrid enamasti väga hästi valdavad ja tänu millele nad silma paistavad (kuulamis- ja mõistmisoskus, empaatia, meeskonnatöö oskus, konfliktilahendamise oskus, kohanemisvõime, paindlikkus, eestvedamise ja enesejuhtimisoskus, aga ka karisma ja audentsus).
lk 139
Arvan, et nende [keskastmejuhtide] töö on organisatsioonides üks keerulisemaid, kuna ühelt poolt tähendab see olemist näoga oma osakonna inimeste poole ning nende huvide eest hea seismist, teisalt ollakse organisatsiooni esindajad ja tiimis sama tasandi juhtidega.
lk 126
Neuroloogiauuringutest tulenevalt seisneb inimaju ainulaadsus selles, et meil on maismaaloomade seas kõige suurem eesajukoore rakukiht, mis võimaldab meil planeerida, keelt kasutada, strateegiliselt mõelda, omavahel erisusi võrrelda – ühesõnaga olla ratsionaalne. Meie aju domineeriv osa on aga hoopis limbiline süsteem, kus asuvad emotsioonid ja mälu, mis juhib kõiki meie otsuseid. Meie esmane ja tugevaim reaktsioon on alati emotsionaalne ning edukad juhid suudavad sellega toime tulla.
lk 63
Suurim kingitus, mida teineteisele teha saame, on luua keskkond, kus iga inimene saab iseenda eest mõelda.
Nancy Kline
lk 28
Võim on üks suurimaid sõltuvust tekitavaid asju inimese elus: kui juba oled kogenud, mida kõike võimu abil korda saab saata, siis sellest tundest enam kergesti loobuda ei taheta.
lk 121
… miks on toimimine keeruline, miks küll on vaja nii palju bürokraatiat, palju eri asmete juhte ja nende vahel toimuvat vahel täiest sisutühja tööd (näiteks mikromanageerimine ja igas suunas raporteerimine) või omavahelisi võimumänge? Miks ei võiks olla rohkem otsustusõigust ja tegevusvabadust tiimide sees?
lk 87
Uuringus [McKinsey – The State of Organisations 2023] osales 2500 ärijuhti, kelle vastuste põhjal toodi välja kümme kõige olulisemat muutust, mille lävel enamik organisatsioone seisab. Kümnest vaid üks räägib AI-st ja tehnoloogiast. Ülejäänud räägivad inimeste, kultuuri ja toimimise teemadel või sellest, kuidas võimekaid inimesi leida ja hoida ning millseid tingimusi neile pakkuda. Sealjuures räägitakse hüvedest väga vähe ning rõhk on pädevatel ja eneseteadlikel juhtidel, vaimsel tervisel, mitmekesisuse loomisel, hübriidtöötamise võimalustel ning oganisatsiooni muutmisel efektiivsemaks.
lk 80-81
Miks peakski küpsed ja võimekad inimesed tahtma või jaksama töötada kohas, kus on iga päev kriis või tunne, et pikalt niimoodi edasi purjetada ei saa?
lk 79-80