Nii see on: mida vähem kätt on tööle külge pandud, seda tundlikum ta on.
lk 106
Kui noorelt tundsin armastust,
küll see aga magus näis,
aeg kadus aga käest, oh rõõm ja lust,
ei saand mina himu täis.
lk 106
Me nuumame kõiki muid elusolendeid, et iseendid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks.
lk 86
Mitte kus tema sööb, vaid kus teda süüakse: teatav riigikogu poliitilisi usse on praegu ta kallal.
lk 86
Kuid elada ses rasvast räästund voodi vänges higis
end moorides, ja mesiarmatseda sealaudas…
lk 78
Hüüdke mind mistahes mänguriistaks, te võite mind küll häälest ära ajada, kuid mängida te mind ei saa.
lk 71
kus arm ons suur, saab hirmuks väike mure,
kus kasvab väike hirm, suur arm ei sure.
lk 66
Ma olen hull ainult põhja-loode tuulega; kui tuul on lõunast oskan teha vahet ….
lk 48
… ja naiskangelane öelgu julgelt, mis tal südame peal on, muidu hakkab värss lonkama.
lk 47
Sest see satiiriline võllaroog siin ütleb, et vanadel meestel olevat hall habe, nende nägu olevat kortsus, silmad tilkuvat paksu rähma ja ploomipuu vaiku neil olevat ohtrasti puudu mõistusest ja ülilõdvad kintsud.
lk 43