Mis on siis lisa-aastate mõte, kui see pole laste saamine ega vara kogumine? Kas ei võiks elu peale jaotatud lisa-aastad anda meile võimaluse uurida, kes me oleme, ja leida eluviis, mis sobib meie isiklike väärtuste ja lootustega, kui selle ühiskonna traditsioonid, millesse me oleme sündinud? Kui nii, siis on see võib-olla suurim kink, mille pikk eluiga võib meile anda.
lk 232–233
Ühtlasi võib sel perioodil [iseiseisev tegija] rahulikult ebaõnnestuda. Kuna sel ajal ei võeta endale tõsiseid kohustusi, tekib suurepärane võimalus ebaõnnestuda ilma, et peaks muretsema tõsiste tagajärgede pärast.
lk 152
Iseseisvate tegijate peamine eesmärk ei ole üles ehitada pikaajalist ettevõtet, mis peaks kasvama ja õitsema, et seda võiks siis edasi müüa. Tegemist on lühiajalisemate struktuuridega—mõni neist on pop-up, mis on loodud hetkevõimaluste tabamiseks. Hüpikettevõtmiste puhul on rõhk pigem tegevusel kui tulemusel. Niisugused ettevõtmised sisaldavad mängulisust ja eksperimenteerimist, mis on lahutamatult seotud eespool käsitletud nooruslikkusega.
lk 151
Multietapiline elu ei eelda, et igas vanuses säilivad omadused, mida varem seostati vaid noorusega: nooruslikkus ja plastilisus, mängulisus ja improvisatsioonilisus, suutlikkus minna kaasa uuendustega.
lk 142
Eelmine kord, kui tekkisid uued etapid—teismelised ja pensionärid—olid need seotud vanusega. Te peate olema noor, et olla teismeline, ja vana, et olla pensionär. Uute etappide puhul on aga tähelepanuväärne, et need ei pruugi sõltuda vanusest.
lk 141
Ettevõtted peavad ebatavalisi valikuid alati kahtlasteks ja need võivad teie karjäärile kaua aega halvasti mõjuda.
lk 141
Luues uusi suhteid, loobute paratamatult mõnest vanast. See on oluline, sest inimesed, kes teid kõige paremini tunnevad, pigem takistavad teie muutumist, mitte ei aita sellele kaasa. Just nemad on kõige rohkem panustanud, et jääksite alati ühesuguseks. Uued kaaslased toovad aga kaasa uued väärtused, normid, hoiakud ja ootused. Ühtlasi on neil tõenäoliselt sarnased kahtlused ning just ühised lähtekohad aitavad muutustele kaasa.
lk 105
Võimalikud minad on tulevikupilt sellest, kelleks me võime saada ja mida me võime teha. Need esindavad korraga ideaali, kelleks me võime ja tahaksime saada, kui ka võimalust, kelleks me kardame muutuda.
lk 104
Kolmandaks sai uuringute põhjal täiesti selgeks, et üleminek ei ole passiivne kogemus. Inimesed ei mõtle ennast üleminekust läbi, vaid nagu Iberra nii võimsalt rõhutab: üleminek toimub tegude kaudu.
lk 103
Järgmiseks on uurijad avastanud, et üleminekuperiood on lihtsam neile, kellel uude kogukonda siirdumisel olid juba olemas dünaamilised, mitmekesised võrgustikud.
lk 103
Esiteks saab edukas üleminek toimuda ainult siis, kui inimesed mõistavad end—nii seda, kes nad parajasti on, kui ka seda, kelleks nad võiksid tulevikus saada.
lk 103
Ta on märkinud (Herminia Ibarra), et nagu hõimurituaalides, nii tekib ka üleminekuperioodide puhul sageli punkt, kus inimene on kahevahel. See on ebamugav olukord, kui endine idenditeet on kadumas, uus aga pole veel tekkinud—mineviku turvalisus on jäänud seljataha ja pole veel selge, mida toob tulevik.
lk 101
This site runs on the required+ Foundation Theme. Based on the awesome Foundation Framework by the humble folks at ZURB.
