Ükskõik milline vahend on eelistatum kui jumalast unustatud tunne, et sa ei lähe kellelegi korda.

lk 130

Pildi allikas

Turvaliselt kiindunud lapsed õpivad, mis neile head enesetunnet tekitab; nad avastavad, mis paneb neid (ja teisi) end halvasti tundma, ning omandavad arusaama oma toimejõust: et nende teod võivad muuta seda, kuidas nad end tunnevad ja kuidas teised meile reageerivad.

lk 127–128

Pildi allikas

Üles kasvades õpime me järk-järgult enda eest hoolt kanda, nii kehaliselt kui ka emotsionaalselt, kuid esimesed õppetunnid enda eest hoolitsemises saame me sellest, kuidas meie eest hoolitsetakse. Eneseregulatsiooni kunsti õppimine sõltub suurel määral sellest, kui harmooniline on meie varane vastastikune kontakt oma hooldajatega.

lk 125

Pildi allikas

Inimese kõhutunne annab märku, mis on ohutu, elu alalhoidev või ähvardav, isegi kui me ei oska täpsemalt selgitada, miks me niimoodi tunneme.

lk 108

Pildi allikas

Sa ei saa teha, mida tahad, kuni sa tead, mida teed.

lk 103

Pildi allikas

Nagu eelmises peatükis öeldud, on kõige tavalisem reaktsioon ebamugavustundele otsida üles inimesed, kes meile meeldivad ja kellest usume, et nad saavad meid aidata ning anda jõudu edasiminekuks. Võime rahuneda ka füüsilise tegevuse, näiteks jalgrattasõidu või jõusaalis käimise abil. /…/
Aga kui mitte keegi pole sulle kunagi armastava pilguga otsa vaadanud või sind nähes laialt naeratanud; kui keegi pole sulle appi tõtanud (vaid selle asemel öelnud: “lõpeta tönnimine või ma sulle näitan!”), siis tuleb sul avastada muid viise enda eest hoolt kandmiseks. Tõenäoliselt eksperimenteerid sa kõige—uimastid, alkohol, söömasööstud või enese lõikumine—mis pakub mingisugustki kergendust.

lk 99

Pildi allikas

Viimased asjad, mida kooli õppekavadest välja jätta, on koorilaul, kehaline kasvatus, vahetunnid ja kõik muu, mis hõlmab liikumist, mängu ning lustlikku kaasalöömist.

lk 97

Pildi allikas

Kassipojad, kutsikad, hamstrid ja kõrbehiired mängivad ja vallatlevad, ja kui väsivad, kogunevad kobarasse, nahk naha vastas magavaks kuhjaks. Seevastu maod ja sisalikud lamavad liikumatult oma puuri nurgas ega reageeri keskkonnale millegagi. Seda laadi liikumatuks muutmine, mida tekitab roomaja aju, iseloomustab paljusid krooniliselt traumeeritud inimesi, vastandina imetajate paanikale ja raevule, mis trauma üleelanud hiljem nii hirmunuks ja hirmutavaks muudab.

lk 93

Pildi allikas

Kahe viimase kümnendi jooksul on hakatud laialdaselt omaks võtma, et kui täiskasvanud või lapsed on liiga närvilised või sulguvad teistelt inimolenditelt tröösti leidmise asemel endasse, võivad abiks olla suhted teiste imetajatega.

lk 90

Pildi allikas

Inimesel pole vaja traumat läbi elada, et tunda end võhivõõrastega peol viibides imelikult ja koguni paanitseda—kuid trauma võib muuta kogu maailma tulnukate kokkutulekuks.

lk 90

Pildi allikas

Selleks, et meie füsioloogia maha rahuneks, terveneks ja kasvaks, vajame sisemist turvatunnet.

lk 90

Pildi allikas

Sotsiaalne tugi ei ole sama, mis pelgalt teiste seltsis viibimine. Otsustava tähtsusega tegur on vastastikkus: see, et ümbritsevad inimesed meid tõepoolest näevad ja kuulevad: tunne, et keegi peab meid meeles ja hoiab südames.

lk 90

Pildi allikas