Kui oma kehalistele aistingutele tähelepanu pöörata, on järgmiseks sammuks nende nimetamine, näiteks: “Kui ma tunnen ärevust, tekib rinnus pigistav aisting.”
lk 235
Kõik mõtted: Bessel van der Kolk
Keha peab arvet vol 44
Traumateraapias on kõige olulisemad väljendid “märka seda” ja “mis järgmiseks juhtub?”.
lk 235
Keha peab arvet vol 55
Voli siin ja seal uitavat tähelepanu vabatahtlikult tagasi tuua, ikka ja jälle, on otsustusvõime, iseloomu ja tahte alusmüür.
W. James
lk 347
Keha peab arvet vol 43
Vastandina läänelikule, ravimitele ja verbaalsetele teraapiavormidele toetumisele, toetuvad muu traditsioonid üle kogu maailma teadvelolekule, liikumisele, rütmidele ja tegevusele. India jooga, Hiina tai chi ja qigong ning kogu Aadreikas levinud rütmililne trummimine on vaid mõned näited. (ka akido, judo, tae kwon do, kendo, jujuitsu, capoeira).
lk 206
Keha peab arvet vol 42
Rahulikult hingama õppimine ja suhtelises kehalise lõõgastuse seisundis püsimine, isegi kui pähe tulevad valulikud ja õudustäratavad mälestused, on oluline tervenemise töövahend.
lk 234
Keha peab arvet vol 41
Keha peab arvet vol 40
Kõik meie traumeeritud katseisikud ütlesid, et kohe pärast sündmust polnud nad võimelised kellelegi üksikasjalikult rääkima, mis oli juhtunud.
lk 220
Keha peab arvet vol 39
Seni kuni mälu on juurde päästmatu, on mõistus võimetu seda muutma, kuid niipea, kui algab loo jutustamine, eriti siis, kui seda jutustatakse korduvalt , see muutub—jutustamine ise muudab kogu lugu. Mõistus ei saa teha midagi muud kui omistada tähendus sellele, mida see teab, ning tähendus, mida me omistame oma elule, muudab seda, kuidas ja mida me mäletame.
lk 217
Keha peab arvet vol 28
Meie keha on tekst, mis kannab endas mälestusi, ja seetõttu pole mäletamine midagi vähemat kui uuestisünd.
Katie Cannon
lk 209
Keha peab arvet vol 37
Kõige paremini jäävad meelde solvangud ja ülekohus—adrenaliin, mida organism eritab, et end potentsiaalsete ohtude eest kaitsta, aitavad neid hetki meie mällu söövitada. Isegi kui episoodi kontekst tuhmistub, jääb vastumeelsus neid põhjustanud inimese suhtes enamasti püsima.
lk 200
Keha peab arvet vol 36
Väärkoheldud, isoleeritud tüdrukud, keda on lapsena seksuaalselt ära kasutatud, küpsevad seksuaalselt poolteist aastat varem kui hästi koheldud tüdrukud.
lk 187
Keha peab arvet vol 34
Lapsed ei saa endale vanemaid valida, ega ole nad ka võimelised mõistma, et ema-isa võivad olla lihtsalt liiga masendunud, raevunud või mõttes muude asjadega hõivatud, et nende jaoks olemas olla, või et vanemate käitumisel ei pruugi nendega mingit pistmist olla. Lastel pole muud valikut kui organiseerida end hakkama saama just niisuguses perekonnas, nagu neil on. Erinevalt täiskasvanutest ei ole muid ametkondi, kelle poole abi saamiseks pöörduda—nende vanemad ongi need ametkonnad. Nad ei saa omaette korterit üürida või kellegi teise juurde kolida, nende ellujäämine sõltub nende hooldajatest.
lk 150
Keha peab arvet vol 33
Sünkroonis olemine tähendab resoneerimist helide ja liigutuste kaudu, mis ühendavad, mis on kinnistatud inimese igapäevastesse aistingulistesse rütmidesse süüa tehes ja kodu koristades, voodisse minnes ja üles ärgates. Sünkroonis olemine tähendab naljakate grimasside ja kallistuste jagamist, heameele või taunimise tundmist õigetel ajahetkedel, palli edasi-tagasi loopimist või koos laulmist.
lk 139
Keha peab arvet vol 32
Kui inimene ei tunne end ehedana, ei lähe miski talle korda, mis muudab enda ohu eest kaitsmise võimatuks. Või siis otsib ta pelgupaika äärmustest, et vähemalt midagigi tunda—isegi enda žiletiga lõikumisest või võhivõõrastega kaklemisest.
lk 138
Keha peab arvet vol 31
Lapsed võivad kasutada äärmuslikke vahendeid tundmaks, et neid on märgatud ja kontakti astutud.
lk 130
