… tema igapäevasest lahkusest, sellest, kuidas too oli Furlongit parandanud ja julgustanud, nendest väikestest asjadest, mida ta oli öelnud ja teinud ja keeldunud tegemast ja ütlemast ning mida ta oli ilmselt teadnud – asjadest, mis kokku arvatuna moodustasid elu.
lk 120
