Lisaks sellele, et me tõrjumist tarbetult isiklikult võtame, kaldume seda ka liigselt üldistama, olgugi, et selleks pole alust (näiteks mõtleme: “Minuga juhtub alati nii” või “Mina ei leia endale kunagi kedagi”), või laskume asjatusse enesekriitikasse, et kui oleksime teinud üht-teist teisiti, saanuks tõrjumist vältida.
lk 22
