Ja on ka selliseid nelja-viiekümnendates kodutuid, kes on lõputult töökohti vahetanud, kuid oma soovidele vastavat pole tänaseni leidnud, ja kuigi nad on nüüdseks igasuguse julguse kaotanud ja justkui omaenese tühjaks kestaks muutunud, kannavad nad siiamaani iga päev ülikonda.
lk 53
Ju siis on nõnda, et iseenda lahkunud jäävad ikkagi valuks. Ajaga muutuvad haavad lihtsalt kuidagi kalliks. Armid. Mida sügavamad kunagi olnud, seda rohkem need pärast paranemist on esile kerkinud ja puudutades puudutavad alati ka midagi hinges. Magus valu headest mälestustest.
lk 111
