Ta hakkas jalutama. Ta ajas ennast püsti. Ja tasapisi tui elu tema sisse tagasi. Aga mitte sama elu, vaid uus.
Ja selle elu üle oli ta uhke. Mitte sellepärast, et see oleks eriti ekstravagantne olnud, vaid sellepärast, et ta ehitas selle ise üles.
lk 53
