Kaheksa bitti on bait.
lk 9
Kaheksa bitti on bait.
lk 9
0 ütleb: EI OLE
1 ütleb: ON
Üks bitt teab vaid ühte asja.
lk 9
potentsiaalne energia ehk asendienergia
lk 16
Inimese pea kaalub keskmiselt 5,4 kilogrammi ja sellisena tunneme selle raskust oma kaelal siis, kui meie peaon õlgade kohal täiuslikus tasakaalus. Kui me kallutame oma kaela telefoni kasutamiseks 60 kraadi ettepoole, küündib pea tegelik kaal 27,2 kilogrammini.
lk 260
Närvisüsteem kohaneb üldjuhul kõige kiiremini(päevadega), lihased nädalatega, sidemed ja kõõlused veidi aeglasemalt(paari kuuga) ja luud kõige aeglasemalt(aastatega).
lk 32
Legendi järgi mõtels Descrtes, kes tõusis harilikult vara, voodis mõnuledes ja jälgides laes kõndivat kärbest, välja X ja Y teljed, mis moodustavad koordinaatide süsteemi …
lk 14
Minu ema rääkis, et valju häälega antud täpne käsk on parim— teeb ära pool tööd. Mulle tundub, et see aitaks. Kui ise ei taipa, mida teha, kuula käsku.
lk 14
Investorid saavad oma investeeringutest regulaarselt raha. See, kes näeb jälle esimese asjana müümisest saadavat raha, ei ole investor, ta on spekulant.
lk 188
Näiteks magame me praegu öösiti keskeltläbi pool tundi vähem kui 1970ndatel ja kuni kaks tundi vähem kui 19. sajandil
lk 10
Vanasõnagi juba ütleb, et tõde on tihti veel kummalisem, kui väjamõeldis seda olla suudab.
lk 118
Nüüd olen muidugi juba ammu mängust väljas, aga oletan, et üldpõhimõtted ei ole muutunud — täppisteadusi juba maha ei joo, lapsed, see on nagu jalgrattasõit.
lk 22
Kui laps tegeleb koristamisega, ennustab see tema head vaimset tervist hilisemas elus. Nii et koristamine on vajalik.
lk 266
Pragmatismi rajaja C.S. Peirce kirjutas 1878. aastal, et mõtlemise ülesanne on kahtluste vaigistamine. Seni, kui midagi nihu ei lähe, ei mõtle me üldse. Kui me ei kohta takistusi, siis libiseme elu voolus lihtsalt edasi. Alles siis, kui kingas hakkab kivike hõõruma, läheb käiku teadlik analüüs.
lk 57
Enamik higinäärmeid reageerib temperatuurile, aga need, mis on peopesas, reageerivad stressile — see ongi põhjus, miks meil käed kleepuvaks lähevad, kui me närvis oleme.
lk 37
Süda teeb tööd kokkutõmbe ajal, kuna lõõgastumise ajal ta puhkab. Kui kogusüdame üks töötsükkel kestab 0,8 sekundit, siis aktiivsele tööle, so kokkutõmbele kulutab südamelihas sellest ajast ainult 0,3-0,35 sekundit, ülejäänud aja, so lõõgamistumisperioodil ta puhkab. Seega phkab süda ööpäevas veidi vähem kui 2/3 ajast. Kui näiteks inimene on 60 aastat vana, siis temale märkamatult on süda puhanud umbes 40 aastat.
lk 4