/…/ kõlasid ju need kolm nime, Estonie, Lettonie, Lituanie, kui üks kaotsiläinud luuletus, mida hoidis koos vaid riim /…/
lk 9
Mõtted sildiga: eesti
Delfi kommentaarid
Kui pealkiri poleks vigane, siis jääks vähemalt 20% klikkidest saamata. Eestlased on usinad kritiseerijad. See kont mida järada ei anna ei paku piisavalt huvi.
Alari Rammo: vähem reegleid, vähem riiki, rohkem põhjust usaldada
Tahaks ju mõelda, et eestimaalane pole laisk ja rumal ning temast saaks väga hea kodanik. Siis aga vaatad enda ümber poejärjekorras, ühistranspordis või liikluses ega mõista, kuidas me selle loomaaiaga üldse ellu oleme jäänud. Ja mida nüüd veel lamba-aasta toob?
Mees müüti toomas vol 1
Eestlased üldiselt ei talu ei endast halvemaid ega paremaid, siin on vaikiv kohustus kõigil olla keskmine.
Jumalate aritmeetika vol 1
Ei leidu enam Taga-Valgas ega Valgas, selles kaksiratsi Läti piiril istuvas linnas …
lk 14
Vaimude jaam vol 5
Milline võimalus meil oli! Alustada algusest, ehitada üles üks suurepärane väikeriik! Aga mis on nüüd? Poliitilised mängud, lollus, kasuahnus, ülekontrollimine, karistamine, hoolimatus ja kohutav inimvaenulikkus!
lk 242
Kupee nr 6 vol 4
Kuidas teie pool juuakse? Teil elatakse kindlasti Balti moodi. Mehed keerlevad ümber viinapudeli, naised ümber mehe ja naiste ümber lapsed. Kõik keerleb viinapudeli ümber. Meil käib see teistpidi. Meie paneme pudeli ringi käima, mitte pudel meid.
lk 90
Lingvistiline mets vol 28
Just sääsed vusserdasid ära meie kultuuri, kuna nad ei ole lasknud inimesel mitte millesegi süveneda. Talvel ei saa ühe koha peal pikalt mõtiskleda, hakkab külm, suvel ei anna sääsed rahu. Nii ei ole eestlastel oma ajaloo vältel olnud kuigi palju aega asjade üle rahulikult järlele mõelda. Kümme tuhat aastat on eestlastel kogu aeg olnud tuli takus, eesti filosoofia on sündinud n-ö jooksu pealt.
lk 179
Lingvistiline mets vol 27
Lingvistiline mets vol 26
Verivorst, Õ-täht ja tedremuna – kõik need lopergused süsteemid on võtmeks eestlaste võluvalt omapärase mentaalsuse juurde.
lk 76
Lingvistiline mets vol 24
Lingvistiline mets vol 17
Õnneks on meie toidukultuuri sedavõrd palju ebameeldivat sisse programmeeritud, et võime täiesti kindlad olla: meid ei hakka kunagi kollitama üleilmastunise peamine nuhtlus – päratud turistide massid. Parim vastumürk globaliseerumisele on Eesti köök.
lk 173
Lingvistiline mets vol 16
Meie esivanemad viskasid haruarva midagi ära, neil oli ikka kusagil olemas tsaariaegsed asjad, eestiaegsed asjad, veneaegsed asjad – ainult uuel Eestil pole enam nägu, selle asemele on tulnud silmnäota Hiina plastmass.
lk 166
Lingvistiline mets vol 11
Juba Karl Ernst von Baer jagas eestlased kaheks põhitüübiks – flegmaatilisteks ja melanhoolseteks. Nende eristamiseks soovitas Baer eestlastele esmalt hoolikalt otsa vaadata: kui esimeste nägu väljendab nürimeelset tuimust, siis viimaste oma pigem varjatud nördimust. (Kõik need, kes on pidanud kulutama aega lõppematutena näivatele koosolekutele, mõistavad, et Baer on geenius.)
lk 76
Lingvistiline mets vol 10
Olla eestlane – see tähendab väikest majakest metsa või mere ääres, mille taustal askeldab mullaste sõrmedega tilluke õnnelik inimene.
lk 67
