Ma tunnen nii sellepärast, et kellegi teise edu tuletab mulle meelde, mida ma oma elus tegema peaksin, aga ei tee. Ma arvan, et see on inimloomusele omane. Nüüd, kui ma kadedust tunnen, teen ma teadliku otsuse — selle asemel, et vimma kiskuda, annan ma oma parima, et kasutada seda enda innustamiseks ja sundida paremale sooritusele.
lk 223
