Vaikus on enesekindlate ja tugevate hingetõmbehetk.
lk 34
Hirmudest vabanemine vol 38
Ürita mitte seada piire sellele, milleks arvad end võimeline olevat. Ja ära anna alla, ära jää väikeseks või lepi vähemaga vaid seetõttu, et sa pole kindel, kas üldse väljakule kuulud. Kõik on omal moel andekad.
lk 88
Leiutades maailma vol 14
Näiteks lugusid nendest, kes sünnitavad lapsi, ei peeta sama universaalseks kui lugusid meestest lahinguväljal. Ilmselt ei suuda sünnilood rääkida meile inimese rõõmust ja valust, kehavastasest vägivallast või sellest, mida me teeme nende heaks, keda armastame. Sünnilugusid peetakse praegusaegses kultuuris alati millekski “naiselikuks” arvatakse, et need ei kõneta neid, kes ei sünnita, ei ole sünnitanud ega tee, ka seda kunagi tulevikus. Nagu vagiinast väljumine ja valguse nägemine ei oleks kõige universaalsem kogemus maa peal.
lk 72
Keha peab arvet vol 61
Tänapäeva maailmas määratleb inimese postiindeks, piirkond, kus ta elab, geneetilisest koodist rohkemgi, kas ta elu on turvaline ja tervislik.
lk 391
Hirmudest vabanemine vol 37
Leiutades maailma vol 13
Toiduvalmistamise leiutamine tähendas palju enamat kui lihtsa kogemata sea tulle tõukamine ja mõistmine, et krõbe kamar lõhnab hästi.
lk 71
Keha peab arvet vol 60
Kui nende kehad on juba veidi vabamad, võiksin kasutada ergutust “Ärge looge üksteisega silmsidet—vaadake lihtsalt põrandale.” Enamik neist mõtleb—hüva, ma teen seda juba nagunii. Aga siis ütlen ma: “Nüüd hakake liikumise ajal teisi inimesi märkama, aga ärge laske neil näha, et te neid vaatate.” Ja järgmiseks: “Looge lihtsalt põgusaks sekundiks silmside.” Seejärel: “Nüüd vaadake mujale… nüüd vaadake üksteisele otsa… nüüd mujale. Nüüd vaadake üksteisele otsa ja hoidke silmsidet…liiga kaua.” Te teate, millal on liiga kaua, sest te tahate hakata kas selle inimesega kohtamas käima või kaklema. Siis ongi liiga kaua.
lk 379
Hirmudest vabanemine vol 36
Mõnikord võib kasvamine tähendada ka millestki lahtilaskmist, mitte millegi saamist. Näiteks lõpetad suhte või lähed ära praeguselt töökohalt või otsustad, et ei jahi enam ametikõrgendust.
lk 80
Leiutades maailma vol 12
Me ei tea, kumb oli enne: oda või kaevepulk. Huvitav on narratiiv: me eeldame, et oda pidi olema enne. Inimkonna innovatsiooni pidi algama mingi relvaga. Esimene leiutaja pidi olema mees. Siiski on sama tõenäoline, et teritatud pulgad leiutasid toitu korjavad naised ja alles hiljem kohandati need relvadeks.
lk 70
Keha peab arvet vol 59
On üllatav, kui vähe eksisteerib uuringuid selle kohta, kuidas kollektiivsed tseremooniad mõjutavad teadvust ja aju ning kuidas need võivad traumat tõkestada või leevendada.
lk 377
Hirmudest vabanemine vol 35
See [isiklik areng] pole vaid arenemine, vaid ühtlasi muutume avaramaks, läheme sügavamale, laiendame oma piire. Kasvame välja, mitte vaid suureks.
lk 79
Leiutades maailma vol 11
Sõja ohul on omadus riike mobiliseerida, nii et innovatsiooni paisatakse kõik, mis neil on. Kus me praegu oleksime, kui oleksime investeerinud kliimakriisiga võitlemisse sama palju kui külma sõtta? Arvatavasti lahenduse leidmisele lähemal. Ja ometigi oleme millegipärast takerdnunud arusaama, et inimese leidlikkuse käivitamiseks on vaja teatud määral verd ja surma.
lk 69
Keha peab arvet vol 58
Näitlemine on kogemus oma keha kasutamisest selleks, et hõivata enda koht elus.
lk 373
Hirmudest vabanemine vol 34
Leiutades maailma vol 10
See viib meid selle kõige keskse majandusliku ivani: sõda hävitab oma olemuselt palju rohkem majanduslikku väärtust kui loob innovatsiooni kaudu. Enamik majandusajaloolasi on selles osas ühel meelel. Ausalt öeldes on see ka üsna ilmne. Miks me siis mõtleme, et vajame, millegi uue loomiseks vägivalda ja surma?
lk 68
