On jäänud üks imeline söök, mida võib kätega süüa. Viljad ja juurikad. Õun maitseb just seepärast, et saame võtta selle kätte, imetleda värvidemängu, nautida lõhna, tunda koore siledust või karedust ja siis hambad sisse lüüa ning ning kuulda muusikat. /…/ Porgand, kapsas ja kaalikas annavad meile teada, et ehk pole veel kõik kadunud nutitelefonide, e-mailide ja suhtlusvõrgustike kraanikaussi.
lk 14
