Kergus ei tule iseenesest.
Kergus, see tähendab kõige ja kõigi üles tõstmine. Olgu, mitte kõige ja kõigi, sest kõike ei jõua. Aga selle ja nende, kes on lähemal, kas siis haarde- või kuuldeulatuses. Kõige raskem on päevast päeva olla see, kes tuppa astudes paneb tule põlema või tõmbab kardinad eest ja avab akna, et raske õhk välja lasta.
lk 110
