Viimane lusikas vol 6

Ei taha sugugi kuri olla Sakala kõrgustiku suhtes, aga päike on sellele Eestimaa lapikesele teistmoodi paistnud ja sealsed inimesed on lihtsalt hakkajamad – söakad, tugevad. … Sest tööd nad ei karda. Vastupidi – pelgavad ja põlgavad molutajaid. … Ei mulk teeb kõik kuke ja koiduga ja ainult Issand Jumal ise teab, kuidas küll sealkandis üldse kunst või kirjandus nõnda au sisse sai tõusta, aga ju tehti sedagi ühegi järelandmiseta. Kes teab, ehk tänu nendele eestlane üldse veel eestlane ongi.

lk 95

Viimane lusikas vol 2

Kui vana sa nüüd oled? Ei ole veel viiskümmend? … Sa oled seal kusagil piiri peal, on ju. Vanuse poolest, ma mõtlen. … Tead, ärkad ühel päeval ja midagi on teistmoodi. Ausõna. Usu mind, sa tunned ära. … Korraga on nii, et enam ei jaksa. Kõik jookseb eest ära ja ise ei tee enam mitte üht kriipsu.
Nüüd kuula – kui see aeg kätte jõuab, see aeg, siis kõik alles algab. … aja ennast puhevile ja tee häält! … tuleb linnuks hakata. Ise! Mingi ajani käid, nagu kästakse – viskad kulpi ega saa aru, et midagi võlssi. Aga kui see hetk käes … Ühel päeval annab elu sulle teatepulga üle ja ütleb: voh, Vasja, õpitud küll, aga nüüd näita ette! Ja siis see algab! Ajad ennast ise suureks ja laiaks, pea püsti – las nüüd lippavad teised sinu järel. Seni olid kannupoiss, aga nüüd … Elama peab hakkama! Mõikad!

lk 14-15