Noorest peas on kerge olla tuline usklik, revolutsionäär, ateist, radikaalne feminist. Täiskasvanuna peame rohkem mõtlema, kuidas elada nii, et teised tahaksid elada meie kõrval.
lk 178
Noorest peas on kerge olla tuline usklik, revolutsionäär, ateist, radikaalne feminist. Täiskasvanuna peame rohkem mõtlema, kuidas elada nii, et teised tahaksid elada meie kõrval.
lk 178
Lisaks kummitab mind veel üks salamõte, mida ma pole söandanud varem väljendada: talvetruu vapper hakk sobiks Eesti rahvuslinnuks paremini kui külmade tulles lõunamaale pagev suitsupääsuke. Kuigi, jah, suitsupääsuke hoiab sidet Euroopaga, kogu maailmaga
lk 172
…, et sõprusel ja armastusel on üks omadus, mis on teistest suurem, nimelt: need mõlemad tunded on vabatahtlikud. Mõnd aega ehk saabki mõelda, et peab, aga pikka aega ei pea keegi peabidele vastu.
lk 171
Üleüldse: see, kes tahab midagi luua, peab kõigepealt sukelduma: veepõhja, mullapõue, ajalukku, raamatusse, omaenda hinge. Kui tahad maailma, Eestit, luuletust või teist inimest armastades kolmandat luua, pead ikka põhjamudas ära käima. Ainult helgest õhuvärelusest ei sünni midagi.
lk 169
Eesti naiste ajaloost on teada nii vähe, et on lausa kuritegelik täita seda lünka nii põlgliku ja alandava pildiga [Hargla “Raudrästiku aeg”] meie esiemadest. Tahaks näha kasvõi ühtainust legendiväärset naist, keda ei vägistata ega retsita ära enne kolmekümne seitsme aastaseks saamist.
lk 143
Läinud aastal ujutas tulvavesi Tartu kirjandusmuuseumi keldri üle. Kui sa teaksid, kes kõik selle peale oma hauas külge keerasid! Keegi ei taha olla unustatud.
lk 130
Loomepuhang ei küsi. See võib peale tulla keset kontserti, keset elumöllu, keset liiklust … See pole töö, võiks öelda pealtvaatajad. See on pingeline töö, ütlevad need, kes on seda leiba maitsnud.
lk 123
Naisel tuleb napsata lähedushetki siis, kui talle sobib. Elu on liiga lühike, et kellegi tahtmist täita …
lk 107