p class=”quote” style=”text-align: center;”>Kohanemisperioodi jooksul pead sa ilmselt oma piire üle kordama, kuid püüa hoiduda enda väljavabandamisest. Väga oluline on, et sa endale kindlaks jääd. Kui lased piiridest ülastummisel toimuda, sest sa i viitsi vaielda või kuna tegu polnud suure asjaga, viib see sind protsessi algusesse tagasi.
lk 137
Oma ootustest ja vajadustest rääkides pelgame, et ei oska öelda asju õigesti. Samas on aga õige kõik, mida me oma vajaduste kaitseks enesekindlalt ütleme.
lk 132
Oma vajaduste väljaütlemine on eluterve. Ja enda eest seismine pole ebaviisakas.
lk 131
Sellist asja, nagu piiride kehtestamine süütunnet tundmata, pole olemas. Süütunne kuulub selle protsessi juurde. Süütunne tekib mõtteviisist, et see, mida sa teed, on “paha”. See tuleneb sisemisest programmeeringust, mis keelab teistele ütlemast, mida sa vajad või tahad.
lk 130
INIMESED ÜRITAVAD OMA tahtmist saada teistes süütunnet tekitades, kuid nende nõudmised võivad olla konfliktis sinu väärtushinnangutega.
lk 111
Piiride paikapanemine ei ole oma pere, sõprade, partneri, töö või kellegi või millegi muu reetmine. Piiride kehtestamata jätmine on aga päris kindlasti enda reetmine.
lk 86
Kõige olulisem märk sellest, et on vaja piire kehtestada, on ebamugavustunne, mis väljendub sellistes tunnetes nagu viha, vastumeelsus ja pahameel ning läbipõlemine.
lk 71
See, kuidas sa endast räägid ja ennast kohtled, annab teistele aimu, kui madala enesehinnanguga või hädine sa oled.
lk 59
Kelle standardid need on, millele ma vastata püüan?
Kas mul on selle jaoks aega?
Mis on halvim asi, mis võib juhtuda, kui ma seda ei tee?
Kuidas ma sellises olukorras oma puudujääkide eest seista saan?
lk 54
Kuna inimesed ei taha näida pahatahtliku või halvana, nõustuvad nad sageli enda jaoks ebameeldivate asjadega.
lk 54
Minu kogemuse kohaselt on kõige olulisem ärevuse põhjustaja võimetus öelda “ei”.
lk 54
This site runs on the required+ Foundation Theme. Based on the awesome Foundation Framework by the humble folks at ZURB.
