Näiteks lugusid nendest, kes sünnitavad lapsi, ei peeta sama universaalseks kui lugusid meestest lahinguväljal. Ilmselt ei suuda sünnilood rääkida meile inimese rõõmust ja valust, kehavastasest vägivallast või sellest, mida me teeme nende heaks, keda armastame. Sünnilugusid peetakse praegusaegses kultuuris alati millekski “naiselikuks” arvatakse, et need ei kõneta neid, kes ei sünnita, ei ole sünnitanud ega tee, ka seda kunagi tulevikus. Nagu vagiinast väljumine ja valguse nägemine ei oleks kõige universaalsem kogemus maa peal.

lk 72

Pildi allikas

Me ei tea, kumb oli enne: oda või kaevepulk. Huvitav on narratiiv: me eeldame, et oda pidi olema enne. Inimkonna innovatsiooni pidi algama mingi relvaga. Esimene leiutaja pidi olema mees. Siiski on sama tõenäoline, et teritatud pulgad leiutasid toitu korjavad naised ja alles hiljem kohandati need relvadeks.

lk 70

Pildi allikas

Sõja ohul on omadus riike mobiliseerida, nii et innovatsiooni paisatakse kõik, mis neil on. Kus me praegu oleksime, kui oleksime investeerinud kliimakriisiga võitlemisse sama palju kui külma sõtta? Arvatavasti lahenduse leidmisele lähemal. Ja ometigi oleme millegipärast takerdnunud arusaama, et inimese leidlikkuse käivitamiseks on vaja teatud määral verd ja surma.

lk 69

Pildi allikas

See viib meid selle kõige keskse majandusliku ivani: sõda hävitab oma olemuselt palju rohkem majanduslikku väärtust kui loob innovatsiooni kaudu. Enamik majandusajaloolasi on selles osas ühel meelel. Ausalt öeldes on see ka üsna ilmne. Miks me siis mõtleme, et vajame, millegi uue loomiseks vägivalda ja surma?

lk 68

Pildi allikas

Jah, kui Adolf Hitler tungis 1941. aastal Nõukogude Liitu, tegi ta seda 3250 suure ja tugeva Saksa tankiga. Aga ka 600 000 hobusega. Teine maailmasõda polnud kaugeltki nii mehhaniseeritud, kui meid on püütud uskuma panna.

lk 68

Pildi allikas

Meile õpetatakse, et tehnoloogia on see, mida mehed teevad kõvadest metallidest suurte asjade tapmiseks. Võib-olla ei väljendata seda päris selliste sõnadega, aga igatahes sellist narratiivi meile lapsena sisse söödetakse. Kunagi ammusel (eelajaloolisel) ajal istusime me lõdisedes koopas, kuni ühel esiisal tuli idee kinnitada terav kivi kepi otsa ja tappa sellega mammut. Ja nii algas meie pikk tehnoloogiliste saavutuste ajalugu.

lk 67

Pildi allikas

Nii juhtub leiutistega tihti: uus tehnoloogia võib olla aegade parim asi, aga see ei ole alati kõige ökonoomsem.

lk 20

Pildi allikas

Täpselt seda tahabki Taleb öelda: innovaatilised lahendused pole kaugeltki nii iseenesest mõistetavad.

lk 18

Pildi allikas

Paljude teiste tegurite hulgas on uue tehnoloogia potentsiaali nägemiseks vaja, et õige inimene oleks õigel ajal õiges kohas. Paljudel juhtudel ei ole isegi leiutaja ise päris teadlik, mille ta on leiutanud. Tihti peab keegi teine tulema ja asja uues valguses nägema. Keegi, kes mõistab instinktiivselt, kuidas uue tehnoloogia saab muuta uueks tooteks.

lk 17

Pildi allikas

Majandusteadlased kipuvad lähtuma oletusest, et inimesed käituvad ratsionaalselt. Aga tegelikult hindame me ennast üle, võttes tihti iseenesest mõistetavusena, et kõik head leiutised on juba tehtud.

lk 15

Pildi allikas

Ühiskond peab idee kasulikkuse ka laiemalt heaks kiitma. Turg ei saa alati aru, mis talle hea on…

lk 14

Pildi allikas

Inimestena püüdleme raskete grandioossete ja keerukate asjade poole.

lk 16

Pildi allikas

Meile meeldib oletada, et kui keegi teine—eriti need, keda peame edukaks — ei tee midagi, peab olema mingi sügav ratsionaalne põhjus, miks ka meie ei peaks seda tegema. Äkki on see kahjulik või lausa ohtlik? Parem karta kui kahetseda.
(rühmasurve)

lk 16

Pildi allikas