Kui see aga tõesti juhtub – kui me tõepoolest asja vussi keerame -, siis ei ole meie mõistus sugugi nii lahke.
lk 121
Kui see aga tõesti juhtub – kui me tõepoolest asja vussi keerame -, siis ei ole meie mõistus sugugi nii lahke.
lk 121
Enese aktsepteerimine, eneseteadlikkus ja enese motiveerimine on kõik palju tähtsamad kui enesehinnang.
lk 121
Kas olete märganud, kuidas tal [sinu mõistusel] on alati midagi öelda? Alati on tal varuks mingi arvamus, idee, ennustus, hinnang, kriitika, võrdlus või kaebus. /…/ Saated [need] ei lakka isegi siis, kui me magame.
lk 106