Juba lapses peale on õpetatud meid uskuma, et hirm on “paha”, see näitab nõrkust, see pole loomupärane, edukad inimesed ei tunne hirmu, see kammitseb meie elu ning meil on tarvis seda vähendada ja sellest lahti saada.
lk 204
Juba lapses peale on õpetatud meid uskuma, et hirm on “paha”, see näitab nõrkust, see pole loomupärane, edukad inimesed ei tunne hirmu, see kammitseb meie elu ning meil on tarvis seda vähendada ja sellest lahti saada.
lk 204
Üks lihtne tehnika on märgata ja nimi anda: kohe kui oleme muremõtteid teadvustanud, ütleme endamisi: … “Muretsemine”.
lk 156
Kui saate astuda tõhusaid samme, tehke seda. Kui ei saa, siis tehke oma halvale enesetundele ruumi, haakige end murede küljest lahti ja pühenduge millelegi tähendusrikkale, nüüd ja praegu.
lk 155
Kuidas a saan selle olukorraga tõhusalt toime tulla? Mida ma võiksin asja parandamiseks teha? Kust ma võiksin nõu või abi saada? Mis on kõige hullem, mis saab juhtuda? Kui juhtub kõige hulle, mida ma siis saaksin sellega toime tulemiseks teha? Mida ma saaksin ette võtta või millist abi/nõu ma võiksin küsida?
lk 155
… kui hoiate neist mõtetest kinni, siis kas see aitab teil olla see, kes te tahate olla, ja teha seda, mida tahate teha?
lk 125
Kui tahame loobuda iseenda hukkamõistmisest, siis peame sama tegema ka teiste puhul. Mida enam näitame oma kaasteeliste peale näpuga ning tembeldame neid viletsaks või madalamaks, seda enam juurutame hukkamõistva mõtlemise harjumust.
lk 125
Kui see aga tõesti juhtub – kui me tõepoolest asja vussi keerame -, siis ei ole meie mõistus sugugi nii lahke.
lk 121
Enese aktsepteerimine, eneseteadlikkus ja enese motiveerimine on kõik palju tähtsamad kui enesehinnang.
lk 121
Kas olete märganud, kuidas tal [sinu mõistusel] on alati midagi öelda? Alati on tal varuks mingi arvamus, idee, ennustus, hinnang, kriitika, võrdlus või kaebus. /…/ Saated [need] ei lakka isegi siis, kui me magame.
lk 106