Ootus on kahetine asi. See on võimalus rahulikuks hetkeks ja mõtiskluseks. Selleks, et saabuks oodatav hetk, tuleb vaid kannatlik olla. Niisugune passiivne seisund võib osutada nauditavaks. Aeg voolab niikuinii, selles kindluses on midagi rahustavat. Ootus võib ka hirmutada: see, mis tuleb, pole põhimõtteliselt kunagi täiesti kontrollitav, mitte kunagi etteaimatav.
lk 75
Enne kui algab iseenesestmõistetav tööde ja päevade vool, küsige endalt, kuidas teie tuba teid oodata sai, kuidas ta võis mitte muutuda.
lk 46
Ometi ei leia te kunagi “mina” oma kehas. Mitte ükski teie rakk pole elanud kümmet aastatki. Mitte ükski osa teie kehast pole jäänud täpsemalt samasuguseks. Mida te nimetate “minaks”? Vormi? Üldstruktuuri? Ülesehitust?
Kummaline olukord: kõik inimesed kasutavad sama sõna. Meie kõigi jaoks on kõige sügavam sisemus, kõige ainukordsem olemine seotud sõnaga, mida me pole ei valinud ega välja mõelnud, ja mida kõik teised kasutavad samas tähenduses. Asesõna.
(Mina)
lk 21—22
This site runs on the required+ Foundation Theme. Based on the awesome Foundation Framework by the humble folks at ZURB.
