Jess, inimesed! vol 8

Teeme ühe kiire vahepala: pane telefonil taimer minutiks tiksuma ja täida KOGU see aeg iseenda kiitmisega. Valju häälega, kui su keha lubab. KOGU MINUT. Ei mingi pausi, ei mingit pikalt mõtlemist! Minut aega enda KIITMIST, nii nagu torust tuleb.
Mis sind iseenda kiitmise puhul üllatas?
Kas mõnda kiitust oli kuidagi piinki või veider valjut sõnastada?

lk 73

Jess, inimesed! vol 1

Ma arvan, et suurim väljakutse täiskasvanuna—lisaks arvete maksmisele ja identiteedikriisile ja kliimakatastroofile ja vaimse tervise katsumustele ja patriarhaadile ja nii edasi—ongi endale tunnistada, et mu ju ja selles olevad teadmised on loodud pidevalt muutuma. Ehk siis kõik, mida ma kunagi olen õppinud, kogenud, mõelnud ja näinud, peabki mu maailma- ja enesekuvadit järjepidevalt timmima ja kui ma väidan, et nüüd on mul mingi asja kohta kõik selge, tuleb mul niikuinii umber—täpselt kaks päeva hiljem oma sõnu süüa.

lk 18