Järsku kohkus ta tundest, et pole selles ilmas kunagi elanud. See oli tõsi. Ta ei olnud kunagi elanud. Lapsepõlvest peale, nii kaua kui ta mäletas, oli ta kõike lihtsalt välja kannatanud.
lk 115
Kõik mõtted: Han Kang
Taimetoitlane vol 1
Usaldan üksnes oma rinda. Mulle meeldivad mu rinnad. Sest rindadega ei saa tappa. Nii käed, jalad, hambad kui ka terav keel, isegi pilk on keda tahes tappa ja haavata suutvad relvad. Rinnad aga ei ole.
lk 26
