Ära kungagi häbene teha seda, mis on õige; otsusta, mida õigeks pead, ja jää siis sellele kindlaks.
lk 88
Ära kungagi häbene teha seda, mis on õige; otsusta, mida õigeks pead, ja jää siis sellele kindlaks.
lk 88
Sellist asja nagu negatiivne kogemus ei ole olemas, on vaid kasvuvõimalused; muudkui õpi ja edene isikliku meisterlikkuse teel. Heitluses sünnib jõud. Isegi valu võib olla suurepärane õpetaja.
lk 64
Seetõttu ei torisegi ma noortega, kes ei tea, mis on tühi kõht ja raske töö. Mis mõte on nendega toriseda, kui me ise, olles selle kõik üle elanud, oleme hakanud toitu valima, laisaks muutunud ja mugavustega harjunud.
lk 152
Usu, et sinu probleemile on lahendus. Sellega, kes usub, juhtub imelisi asju. Usu, et vastus tuleb. See tuleb.
N.V. Peale
Reegel 613
Ära kunagi kahetse. Kui miski on hea — on suurepärane, kui miski on halb — on see kogemus.
V.Holt
Reegel 206
Kui kõik kokku võtta, on töö vähem tüütu kui endale lõbustuste otsimine.
Charles Baudelaire
Reegel 367
“Ja hauinna saab üks ästi vaffa vilm…” F võpatas. F-il vajusid ärritusest kriipsukesed alla, nii et ta oli nagu mingi I. F unustas kõik, F läks endast lihtsalt … lihtsalt ffälja!
lk 108
Usk on üks jõududest, mille järgi inimesed elavad, ja selle täielik puudumine tähendab elu kokkuvarisemist.
lk 44
Igal sündmusel on otstarve ja iga ebaedu peidab endast õppetundi. Olen mõistnud, et ebaõnnestumine, kas isiklikult, ametialaselt või koguni vaimselt, on isikliku kasvu jaoks hädavajalik. See toob kaasa sisemise arengu ja hulga hingelisi hüvesid. Ära kunagi kahetse minevikku. Pigem võta see omaks kui hea õpetaja, mida see ka on.
lk 31
Kui inimene endast hästi räägib, siis ta ilmselt valetab, sest iga elu on seestpoolt vaadates lihtsalt rida lüüasaamisi.
George Orwell
Reegel 355
Söö kolm korda päevas. Tee ränka tööd. Hoia puhtust. Maga piisavalt. Mida muud siin ikka teha?
A. Pierro, I maailmasõja veteran
Reegel 328
Igas elamurajoonis peab olema oma tasuta kloun, ja kui seda ei ole, siis on see märk sellest, et elu jõuab oma lõppfaasi.
lk 164
20. saj ajalugu koos kogu selle kollektivseerimise, normipäevade, sõdade, vaesuse ja vaikiva kannatusega ei saagi õppida mitte niivõrd raamatuid lugedes, vaid nende vanakeste käsi vaadates, kes selle kõik on läbi elanud.
lk 157
Linn oli muutunud ilmetuks, kaotanud oma näo. Olin pool maailma läbi sõitnud ja märganud korduvalt, et linnad püüavad üksteisega sarnaseks saada, täpselt nii nagu meil oli kunagi häbi koos suitetavate sõpradega mitte suitsetada — võtsime lihtsalt seltskonna pärast halbu harjumusi omaks.
lk 152