Just sääsed vusserdasid ära meie kultuuri, kuna nad ei ole lasknud inimesel mitte millesegi süveneda. Talvel ei saa ühe koha peal pikalt mõtiskleda, hakkab külm, suvel ei anna sääsed rahu. Nii ei ole eestlastel oma ajaloo vältel olnud kuigi palju aega asjade üle rahulikult järlele mõelda. Kümme tuhat aastat on eestlastel kogu aeg olnud tuli takus, eesti filosoofia on sündinud n-ö jooksu pealt.
lk 179
Verivorst, Õ-täht ja tedremuna – kõik need lopergused süsteemid on võtmeks eestlaste võluvalt omapärase mentaalsuse juurde.
lk 76
Seetõttu on laiskusel, seanahavedamisel ja molutamisel inimliigi püsivuse seisukohalt kahtelmata üpris oluline roll.
lk 201
Paigatud sokk oli tõenäoliselt inimese viimane ponnistus teha oma kehakatted isikupäraseks, luua mustreid.
lk 198
Põhjarahvastel, kes peavad jõudu katsuma pika ja pimeda talvega, kus toitu on raske leida, on tark suikuda talveunne. Depressioon võib olla kohastumus, mis säästab inimese energiat, et pikk talv üle elada. Kui soojendav päike taas taevavõlvile kerkib, ärkavad põhjarahvad oma melanhoolsest tardumusest ja siirduvad toitu otsima, sellal kui nende hulka sattunud sangviinikud ja liigsed optimistid on kevadeks juba ammu vedru välja visanud.
lk 190
Õnneliku inimese prototüübiks võiks olla inimene, kes istub suveõhtul keset oma vanaema koduraamatukogu täiuslikku kaost, jalas katkise kannaga sokid, ja kes on oma mobiiltelefoni ära kaotanud.
lk 182
Me võime peagi pikendada oma elu või sõita kuule, kuid mitte miski ei võta meid enam välja Google otsimootorist.
lk 181
Maailmast on vähehaaval kadumas täiuslik pimedus. Pimedus on loodusvara, mis ei tule enam kunagi tagasi.
lk 180
Õnneks on meie toidukultuuri sedavõrd palju ebameeldivat sisse programmeeritud, et võime täiesti kindlad olla: meid ei hakka kunagi kollitama üleilmastunise peamine nuhtlus – päratud turistide massid. Parim vastumürk globaliseerumisele on Eesti köök.
lk 173
Meie esivanemad viskasid haruarva midagi ära, neil oli ikka kusagil olemas tsaariaegsed asjad, eestiaegsed asjad, veneaegsed asjad – ainult uuel Eestil pole enam nägu, selle asemele on tulnud silmnäota Hiina plastmass.
lk 166
Kuid internetieelsed inimesed jäävad alati taga igatsema seda kummalist aega, neid pisikesi võluvaid ajahetki, kus inimene oskas veel olla päriselt iseeendaga, mobiiltelefonide-eelset teadmatust, anonüümsust ja isikliku ruumi olemasolu, võib-olla isegi kolhoosikorda.
lk 162
Me oleme mingi ime läbi kuidagiviisi suutnud säilitada oma paleoliitilised metsamaastkud ja neoliitilised suvekodud koos potipõllunduse ja arhailiste töövõtetega, praktiseerides samal ajal ka Tallinna ja Tartu angloameerikalikku elustiili.
lk 141
This site runs on the required+ Foundation Theme. Based on the awesome Foundation Framework by the humble folks at ZURB.
