Toiduvalmistamise leiutamine tähendas palju enamat kui lihtsa kogemata sea tulle tõukamine ja mõistmine, et krõbe kamar lõhnab hästi.
lk 71
Mõtted sildiga: söök
Elamise tähtsus vol 19
See, kes oma tervise eest hästi hoolitseb, peaks olema oma maitseelamustega kokkuhoidlik,
peaks eemale peletama mured, leevendama kirgi, ohjeldama tundeid, hästi hoolitsema oma elujõu eest, olema napisõnaline, võtma edu ja ebaõnnestumisi kergelt, ignoreerima kurbust ja raskusi, loobuma rumalatest ambitsioonidest, vältima suuri rõõme ja ebameeldivusi rahustama oma nägemist ja kuulmist ning järgima oma sisemist rütmi. Kuidas saab jääda haigeks, kui ei väsita oma vaimu ega vaeva hinge? Seega see, kes toidab oma loomust, peaks sööma ainult siis, kui on näljane ning mitte end toitu täis toppima. Ja jooma peaks ta ainult siis, kui on janu ja mitte end jooki täis kaanima. Tuleks süüa vähe korraga ja pikkade vaheaegadega, mitte liiga palju ja kogu aeg.
lk 280
Elamise tähtsus vol 4
Kõige järjekindlam mõttekordus, mis meil iga paari tunni tagant järele jätmatult peast läbi käib on: “Millal süüa saab?”
lk 62
Võrratu elu vol 1
Kasuta söömisel pulki. See sunnib võtma väiksemaid ampse ja aitab söömistempot aeglustada.
lk 28
Elamise tähtsus vol 7
Taimetoidulised inimesed käivad oma eluteed omaenda asjadega tegeledes, kuna lihasööjad teenivad elatist teiste asjadega tegeledes.
lk 68
Elamise tähtsus vol 6
Kõik taimtoidulised loomad on rahuarmastavaloomuga: lammas, hobune, lehtm, elevant, varblane janii edasi; kõik lihatoidulised loomad on võitlejad: hundid, lõvi, tiiger, kull ja nii edasi. Kui me oleksime olnud taimetoiduline liik, oleks meie lomus kindlasti olnud rohkem elevandi sarnane.
lk 68
Elamise tähtsus vol 5
Kui ihu on rahul, on meel rahuliku, ja rõõmsam ning inimene muutub armastusväärsemaks ja lahkemaks.
lk 65
Elamise tähtsus vol 3
Nüüd, kus meil kord on see põhjatu õõnsus täita, ei ole tõesti enam midagi teha. Asjaolu, et meil on kõht, on, leebelt öeldes andnud oma värvingu inimkonna kogu ajaloole.
lk 61
100 nõuannet, kuidas elada 100-aastaseks vol 1
Köögifüüsika vol 8
Me oleme sattunud elama mustade kastide maailma: teler, arvuti, mobiiltelefon, mikrolaineahi, külmkapp. Rõhuv enamik inimesi ei tea neist seadmetest muud, kui et kust midagi sisse pista ja ja kust välja võtta. Mis nende sees toimub, pole meie asi. Sama lugu on toiduga, mida sööme. Me üha kaugeneme paigast, kust toit pärineb, inimestest, kes selle kasvatas, aga ka aastaaegadest, millal see valmis.
lk 176
Köögifüüsika vol 7
Kui inimene läheb elama teisele maale, siis õpib ta külge uued kombed, uue keele ja riietumisstiili. Külge hakkavad isegi uutmoodi suhted vanemate ja laste vahel. Kuid viimane asi, mis muutub, on toitumisharjumused, mis omandatakse väga varases nooruses. Aksent võib emeakeelsesse kõnesse sisse tulla, Tuhala nõiakaev võib meelest minna, kuid igatsus musta leiva ja Tallinna kilude järele jääb.
lk 166
Köögifüüsika vol 6
Me võime järada kapsast ja õuna nii palju, kui jaksame ja peale juua liitrite kaupa oliiviõli ning punaveini, siiski ei tee see tervist paremaks, kui jätkame ennast ja üksteist hävitava elulaadiga. Kui võtame töö ja konfliktid koju kaasa, siis ei aita meid isegi ausa kaubanduse granaatõunamahl ega orgaanilise põllumajanduse viljaidud. Tõepoolest, me oleme ju see, mida sööme. Kui sööme närve, siis olemegi närvilised.
lk 104
Köögifüüsika vol 5
Küpsetamisel-keetmisel kehtib sama reegel, mis söömisel: mitmekesisus. Kasutada mitte ainult ühest, vaid erinevatest materjalidest valmistatud nõusid.
lk 94
Köögifüüsika vol 4
Meie köögis kujutavad tervisele kõige suuremat ohtu elekter, terav nuga ja kuum koogivorm või pliidiraud. Pluss ühekülgne menüü. Need lühendavad eluiga tunduvalt enam, kui teflon või alumiinium või mistahes muu ühend seda teha suudab.
lk 94
Köögifüüsika vol 1
Filosoofid on köögist enamasti kõrvale hiilinud, mis tõestab veel kord, et neid ei saa eriti isukalt lugeda.
lk 9
