Raamatute lugemine on suurepärane viis õppimiseks, enda lugemine on suurepärane viis ümberõppimiseks.
lk 176
Mõtted sildiga: lugemine
Minu s*tt terapeut vol 1
Rahvusraamatukogud. Kõik need raamatud, mida saab tasuta õgida. Üks vähestest avalikest siseruumidest, kus sind ei sunnita raha kulutama.
lk 43
Ootamatu rõõm tavalisest elust vol 15
Lugemine nõuab suuremat pingutust, ent see paneb tööle eesajukoore, mis aitab olla ratsionaalne.
lk 256
Titaanide tööriistad vol 40
Raamatud ei ole selleks, et näidata, kui intelligentne ja haritud sa oled. Raamatud on selleks, et näidata oma südant, oma hinge ja öelda fännidele, lugejatele “Te ei ole üksi”.
Paulo Coelho
lk 497
Titaanide tööriistad vol 39
On olemas ainult neli lugu: kahe inimese vaheline armastuslugu, kolm inimese vaheline armastuslugu, võitlus võimu nimel ja rännak. Iga raamatupoes olev raamat tegeleb ühega neist neljast arhetüübist, neist neljast teemast.
Paulo Coelho
lk 495
Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma vol 2
Raamat, mis sulle väga meeldib ja mis on täis märkmeid, tähelepanekuid ja kapsastunud leheküljenurki. Iseäranis armas raamat peabki loetud välimusega olema—pole mingit põhjust seda ettevaatlikult ja jälgi jätmata käsitseda, vastupidi. Seevastu on tõeliselt ärritav laenata kellelegi puhas raamat ja saada see tagasi loetud ja kasutataud välimusega. Lugemise jäljed teevad rõõmu ainult siis, kui need on enda omad.
lk 290
Olla üheksavägine vol 4
Asendamatuid inimesi ei olevat, kuid asendamatuid raamatuid küll. Eriti need, mis enda kirjutatud. Kes teine need kirjutaks.
lk 43
Olla üheksavägine vol 3
Nii juhtub, et Lehte läheb korraks tuppa, kuni koogid pannil rahulikult küpsevad, kavatseb kaks rida edasi lugeda, aga loeb viis ja õhtusöök on brünett, mis brünett.
lk 42
Olla üheksavägine vol 1
Lugemine pole Elsa lemmiktegevus; elu ei ole inimesele mäng või lõbu, maailm paneb peale tõelised kohustused, maailm nõuab vastutustunnet ja muuks ei jää ei jää aega.
lk 39
Asjadest lahtilaskmise kunst vol 3
Raamatud tahavad, et neid loetakse, et neid ahnisetakse endasse ja kasutatakse, kuni nad on kapsad. Raamatu võlu on sõnad raamatu sees, mitte selle kest riiulitel. Sest, kas mitte pole hea raamatu näitaja see, et ta on tõsiselt läbi loetud. Et lugemist on näha selle kõikidest nurkadest ja tunda selle räbaldunud kaantest.
lk 98
Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts
See mulle lugemise juures meeldibki: sa leiad ühest raamatust mingi tillukese huvitava asja ja see tilluke asi juhatab sind järgmise raamatuni, ning järgmine killuke tollest juhatab sind kolmandani. See on geomeetriliselt kasvav—ja lõppu ei paista kusagilt, ning ainus põhjus on puhas nauding.
lk 22
Kuidas saada kirjanikuks? vol 2
Kirjaniku eesmärgiks ehk peakski olema vähemalt ühele lugejale mõjuv jõuraamat kirjutada.
lk 98
Vanaduse võlud vol 3
Praegune maailm on kaldu visuaalkunstide suunas, sõna loovutab üha enam oma positsioone. Võib-olla oli meie põlvkonna tube täitev raamatuhullus viimane meeleheitlik lahvatus, mis kuulutas ette ühe ajastu lõppu.
lk 69
Kust tulevad head ideed vol 6
Mõelge raamatukogu peale. Kas inimesed enam üldse tegelevad sirvimisega? Oleme muutunud nii sihipäraseks.Tänu internetile võtame sihikule just selle, mida tahame. Sisestame otsingumootorisse paar märksõna ja leiamegi—kui mõned valetulemid välja arvata—täpselt selle, mida otsisime. Tõhus aga igav.
Nõnda jääb täiesti ära aeganõudev, kuid rikastav kogemus, mille saaksime riiulite uurimisest ja raamatu valimisest vaid seetõttu, et meile pakkus huvi selle pealkiri või kaas… Millegi otsimine ja leitust üllatumine—isegi siis, kui tegu ple sellega, mida algul otsima asusite—on elu üks suurimaid rõõme ning seni ei ole veel leiutatud tarkvara, mis seda kogemust jäljendada suudaks.
/William McKeen/
Sarnases kirjatükis kurtis New York Timesi tehnoloogia toimetaja Damon Darlin, et “digiajastu lämmatab õnneliku juhuse”. Darlin küll tunnistas lugemissoovituste tulva, mis igal hommikul sotsiaalvõrgustike kaudu meie ekraanile jõuab, kuid väitis, et selliseid linke ei saa käsitleda õnnelike juhustena. “[See] on tegelikult grupimõtlemine,” väitis Darlin. “Kõik vajalikud teadmised jõuavad meieni filtreeritult ja kontrollitud kujul. Avastame seda, mida kõik teised on õppinud, ning seda tavaliselt nende valitud inimeste vahendusel, kes jagavad meie maitset.”
lk 133-134
Kust tulevad head ideed vol 3
Iga kord, kui päevaraamatut uuesti lugeda, saab sellest uutmoodi ilmutus. Näete oma eelnevate aimduste arenguteid: neid, mis osutusid valejägedeks, neid, mis täitsid hiljem terveid raamatuid. Kuid iga taaskohtumine kätkeb endas lootust, et mõni ammu unustuse hõlma vajunud aimdus leiab sideme mõne just praegu tärkava kinnisideega.
lk 100
