Keha peab arvet vol 60

Kui nende kehad on juba veidi vabamad, võiksin kasutada ergutust “Ärge looge üksteisega silmsidet—vaadake lihtsalt põrandale.” Enamik neist mõtleb—hüva, ma teen seda juba nagunii. Aga siis ütlen ma: “Nüüd hakake liikumise ajal teisi inimesi märkama, aga ärge laske neil näha, et te neid vaatate.” Ja järgmiseks: “Looge lihtsalt põgusaks sekundiks silmside.” Seejärel: “Nüüd vaadake mujale… nüüd vaadake üksteisele otsa… nüüd mujale. Nüüd vaadake üksteisele otsa ja hoidke silmsidet…liiga kaua.” Te teate, millal on liiga kaua, sest te tahate hakata kas selle inimesega kohtamas käima või kaklema. Siis ongi liiga kaua.

lk 379

Leiutades maailma vol 11

Sõja ohul on omadus riike mobiliseerida, nii et innovatsiooni paisatakse kõik, mis neil on. Kus me praegu oleksime, kui oleksime investeerinud kliimakriisiga võitlemisse sama palju kui külma sõtta? Arvatavasti lahenduse leidmisele lähemal. Ja ometigi oleme millegipärast takerdnunud arusaama, et inimese leidlikkuse käivitamiseks on vaja teatud määral verd ja surma.

lk 69

Leiutades maailma vol 8

Meile õpetatakse, et tehnoloogia on see, mida mehed teevad kõvadest metallidest suurte asjade tapmiseks. Võib-olla ei väljendata seda päris selliste sõnadega, aga igatahes sellist narratiivi meile lapsena sisse söödetakse. Kunagi ammusel (eelajaloolisel) ajal istusime me lõdisedes koopas, kuni ühel esiisal tuli idee kinnitada terav kivi kepi otsa ja tappa sellega mammut. Ja nii algas meie pikk tehnoloogiliste saavutuste ajalugu.

lk 67