Häbi vajab kolme asja, et kontrolli alt väljuda: saladuses hoidmist, vaikimist ja hukkamõistu. Kui juhtub midagi häbistavat ja me paneme selle lukku, siis hakkab see mädanema ja kasvab. See tarbib meid. Me peame oma kogemust jagama. Häbi on inimestevaheline asi ja seda saab inimeste vahel ravida. Kui leiame kellegi, kes on ära teeninud õiguse meie lugu kuulata, siis peame oma lugu rääkima. Häbi kaotab jõu, kui sellest räägitakse. Sel viisil peame arendama oma lugu, et saaksime häbil minna lasta, ja me peame arendama häbi-resilentsust, et oma lugu arendada.
lk 69
