Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 3

Tõenäoliselt suudaks inimene enamiku probleeme “surnuks joosta” umbes samasugusel viisil, nagu meie Aafrika suguvennad jooksevad hingetuks antiloobi. Asi on selles, et suurem osa probleemidest on inimese jaoks pea alati mingisuguse kehalise väljundiga, need annavad märku halva enesetunde, ärevuse, pingena. Probleem on kehaline tunne. Siin on ühtlasi ka vastus, kus peitub lahendus. Mõtlemine ei saa probleemi lahendada, probleemi lahendamine tuleb üle viia keha osakonda. Keha üle on inimesel võimu, mõtlemise üle üldiselt mitte: midagi tuleb sellisel juhul teha oma kehaga. Üks võimalus on probleem surnuks joosta, surnuks koristada, surnuks riisuda. Maatööd tegev inimene koputab harva psühhiaatri uksele.

lk 205—206

Mure staatuse pärast vol 4

Siiski on tööjõu ja teiste elementide vahel üks rahutukstegev erinevus, mida tavapärane majandus ei suuda mõõta ega kaaluda, kuid mis on maailmas siiski paratamatult olemas: tööjõud tunneb valu. /…/ Tööjõul aga on komme reageerida tema hinna või arvukuse vähendamise katsetele tunnetega. Tööjõud nuuksub tualetipotis, kummutab klaasi, püüdes leevendada kartust, et tal läheb kehvasti, ja võib pidada surma vallandamisest paremaks.

lk 95